Palved röövitud tüdrukute eest

Ladydi Garcia Martínez on noor neiu, kes elab piiri lähedal.

Kusagil jookseb piir Mehhiko ja USA vahel, millest kõik tema küla mehed on kunagi üle läinud ega ole enam tagasi tulnud.

Kunagi oli olemas piir, mis eraldas head ja kurja, aga nüüd on narkokaubanduse kurjus vallutanud kogu tema maa, nii et isegi politsei, kes peaks inimesi kaitsma, tegeleb hoopis nende mürgitamisega.

Ladydi on veel päris plikaohtu, kuid elab iga päev hirmus, et mõni narkoparun võib ta endale naiseks röövida.

Jennifer Clementi romaan “Palved röövitud tüdrukute eest” (“Prayers for the Stolen“) avab meile maailma, mille olemasolust me oma heaoluühiskonna mullis igaks juhuks midagi teada ei taha. Maailma, kus inimesed (eriti noored neiud) kaovad ootamatult ning kõik on müüdav ja ostetav peale tavalise inimese turvatunde, mida ei saa mitte kusagilt.

Sõdurid eskordivad tüdrukuid Huatla külas Guerrero osariigis, Mehhikos – piirkonnas, kus toimub Jennifer Clementi romaani tegevus. Allikas: PEDRO PARDO/AFP/GETTY IMAGES

Vaatamata süngele temaatikale, on romaan väga tempoka kompsotsiooni ning kaasahaarava esitusega. Samuti tuleb kiidusõnu öelda tõlkija Pirkko Põdra’le, kes on suutnud autori ladusat, omapäraselt hakitud dialoogidega stiili hästi edasi anda.

Ma ei imestaks, kui selle raamatu tulemusena sooviks palju lääneriikide noori Mehhikosse vabatahtlikuks minna. Kuigi kõik tegelased on välja mõeldud, tunnetab lugeja igas stseenis, et loo taga on päris inimesed ja nende päris sündmused, mida Jennifer Clement on kümmekond aastat väldanud uurimise tulemusena kogunud. Kui iga maailmas ilmuva raamatuga nii palju tööd tehtaks, poleks halba kirjandust üldse olemas.